Bartheli Indeks
Funktsionaalse võimekuse hindamine ADL-is
Tulemus
Vaata täielikku tõlgendust allolevast tabelist
Tõlgendus
Bartheli indeks on üks maailma enim kasutatud skaalasid funktsionaalse võimekuse ja igapäevategevuste (ADL) sõltumatuse hindamiseks. Mahoney ja Bartheli poolt 1965. aastal välja töötatud skaalat kasutatakse laialdaselt haiglaravis, taastusravis ja pikaajalises hoolduses ning seda kasutavad aktiivselt arstid, õed, füsioterapeudid ja tegevusterapeudid patsientide funktsionaalse edenemise jälgimiseks.
| Punktid | Sõltuvuse Aste | Kliiniline Tõlgendus |
|---|---|---|
| 0–20 | Täiesti sõltuv | Vajab abi kõigis ADL-tegevustes |
| 21–60 | Raskesti sõltuv | Vajab olulist abi enamikus ADL-tegevustes |
| 61–90 | Mõõdukalt sõltuv | Vajab abi mõnes ADL-tegevuses |
| 91–99 | Kergelt sõltuv | Vajab vähest abi |
| 100 | Iseseisev | Täiesti iseseisev (ei tähenda, et abivahendeid ei kasutata) |
Kliinilised Rakendused
Bartheli indeksit kasutatakse laialdaselt:
Funktsionaalse edenemise jälgimiseks taastusravi ajal, individuaalsete ravieesmärkide seadmiseks, terapeutiliste sekkumiste tõhususe hindamiseks, väljakirjutamise planeerimise toetamiseks, hooldus- ja toetusvajaduse määratlemiseks, funktsionaalse prognoosi ennustamiseks ning funktsionaalse võimekuse dokumenteerimiseks mitmeprofessionaalse suhtluse jaoks.
Oluline: Bartheli indeks hindab seda, mida patsient TEGELIKULT TEEB (tegelik toimetulek), mitte seda, mida patsient TEOREETILISELT suudaks teha (teoreetiline võimekus). Punktiarvestus peab kajastama tegelikult vajaminevat abi, mitte pakutud abi. Patsiendid, kes keelduvad tegevust sooritamast, tuleb hinnata nii, nagu vajaksid nad täielikku abi. Hindamine peaks võimaluse korral põhinema otsesel vaatlusel. Abivahendite kasutamine (jalutuskepp, käimisraam, ortoosid) loetakse iseseisvaks, tingimusel et patsient kasutab neid ilma järelevalve või füüsilise abita.