Arteriaalse Vere Happe-Aluse Tasakaalu Tõlgendus
Happe-Aluse Häirete Analüüs
Tõlgendus
Happe-Aluse Seisund:
Esmane Häire:
Kompensatsioon:
Oksügenatsioon:
Üksikasjalik Analüüs:
Referentsväärtused
| Parameeter | Normivahemik | Ühik |
|---|---|---|
| pH | 7,35–7,45 | — |
| PaCO₂ | 35–45 | mmHg |
| HCO₃⁻ | 22–26 | mEq/L |
| PaO₂ | 80–100 | mmHg |
| SaO₂ | > 95 | % |
| Base excess | −2–+2 | mEq/L |
Happe-Aluse Häired
Respiratoorne Atsidoos:
pH ↓, PaCO₂ ↑ (hüpoventilatsioon, KOK, hingamisdepressioon)
Respiratoorne Alkaloos:
pH ↑, PaCO₂ ↓ (hüperventilatsioon, ärevus, valu, hüpokseemia)
Metaboolne Atsidoos:
pH ↓, HCO₃⁻ ↓ (ketoatsidoos, neerupuudulikkus, kõhulahtisus, laktaatatsidoos)
Metaboolne Alkaloos:
pH ↑, HCO₃⁻ ↑ (oksendamine, diureetikumide kasutamine, hüpovoleemia)
Kompensatsioonireeglid
Äge Respiratoorne Atsidoos: HCO₃⁻ tõuseb 1 mEq/L iga 10 mmHg PaCO₂ tõusu kohta
Krooniline Respiratoorne Atsidoos: HCO₃⁻ tõuseb 3,5 mEq/L iga 10 mmHg PaCO₂ tõusu kohta
Äge Respiratoorne Alkaloos: HCO₃⁻ langeb 2 mEq/L iga 10 mmHg PaCO₂ languse kohta
Krooniline Respiratoorne Alkaloos: HCO₃⁻ langeb 4–5 mEq/L iga 10 mmHg PaCO₂ languse kohta (arvutuses kasutatakse võrdlusväärtusena 4 mEq/L)
Metaboolne Atsidoos (Wintersi valem): Oodatav PaCO₂ = 1,5 × HCO₃⁻ + 8 (±2)
Metaboolne Alkaloos: PaCO₂ tõuseb 0,7 mmHg iga 1 mEq/L HCO₃⁻ tõusu kohta
Märkus: Kompensatsioon ei taasta pH-d kunagi täielikult — see üksnes läheneb normaalväärtusele. Ägeda/kroonilise vormi eristamine respiratoorsete häirete puhul nõuab laboriväärtuste kõrval ka kliinilist konteksti.
Hüpokseemia Liigitus
Kerge: PaO₂ 60–79 mmHg
Mõõdukas: PaO₂ 40–59 mmHg
Raske: PaO₂ < 40 mmHg
Märkus: PaO₂ väärtusi tuleks korrigeerida vanuse ja merepinnast kõrguse järgi.
TÄHTIS
See tööriist on otsustustuge pakkuv abivahend ega asenda kliinilist hinnangut. Tõlgendus tuleb alati siduda täieliku kliinilise anamneesi, põhjaliku füüsilise läbivaatuse, seerumi elektrolüütide ja muude täiendavate uuringutega. Segatüüpi häired on sagedased ja nõuavad hoolikat analüüsi.
Allikad
- 1. Adrogué HJ, Madias NE. Management of life-threatening acid-base disorders. First of two parts. N Engl J Med. 1998;338(1):26–34. PubMed ↗
- 2. Berend K, de Vries AP, Gans RO. Physiological approach to assessment of acid-base disturbances. N Engl J Med. 2014;371(15):1434–1445. PubMed ↗
- 3. Albert MS, Dell RB, Winters RW. Quantitative displacement of acid-base equilibrium in metabolic acidosis. Ann Intern Med. 1967;66(2):312–322. PubMed ↗